hiilid kui kiskja
varitsed saaki
noort ja süütut
silma ta jääbki

alustad mängeldes
kirglikku jahti
muule mõtelda
hetkeks, ei saa mahti

saakloom on rumal
ning tunnete küüsis
veatult sulgusid
käed, kui püünis

maha jäi neiu
pisarais veel
kaasas ta süda
su ülim trofee