olen omaenda põrgu
toonud maapeale
eland selle siia
see ei ole sealne

olen ise loonud põrgu
süütand tulekolde
leek mind haarab kaasa
seisan paigal tunde

olen iseenda saatan
toonud kurja kaasa
kaugustesse vaatan
kaotan seose maaga

vaikselt ära triivin
kergelt lehvitan
ootama jään siiski
kuni unustan