Aga kuidas siis oleks?

Tsauki!

Laupäeval sain kirja selle hooaja avastardi, kui Otepääl toimus juunioride ja U23 EMV vabatehnika sprindis. Kui pikk jutt lühidalt kokku võtta, siis polnud just parim päev, aga mitte ka kõige kehvem. Ise tegin veerandfinaalis palju asju rumalasti ja eks jõuvarud olid ka piiratud. Kesine sooritus.

Niipalju ka, et lõpuks sai valmis terve komplekt, kuhu kuuluvad müts, SUUR ja pehme sall ning nüüd ka kindad ja sokid. Hetkel juba uus paar kindaid valmimas.

Olge tublid ja paid!

Kats

Suur-suur aitäh Anettele võistluse piltide eest! :)

Rohelised jõulud.

See on esimene kord, kui jõulud ehmatasid mind. Nad tulid niivõrd järsku. Märkasin küll suuuremat tunglemist ning allahindlusi kuulutavaid värvikirevaid ja suuri silte. Aga ikkagi. Lund pole. Ja nii ei sobi kohe kuidagi mitte.

Kui ma kogu hingest oma fantaasiat rakendan, kardinad alla tõmban ning ehitud kuuse kõrval piparkoogi lõhnases toas istun, siis nagu isegi oleks jõulud. Muidugi pean eirama fakti, et alles üleeile toimus meil vihmasajus kitsukesel lumeribal rohetava muru sees suusavõistlus. See läks isegi, et hästi.

Õnneks on jõulude puhul kõige olulisem olla koos endale kallite inimestega. Ja ma olen kodus, ja sellest ehk piisabki.

Ilusaid jõule ja soojad piparkoogi hõngulisi kallistusi!

Kats

Märg ja porine.

Tsauki!

Nüüdseks on ka viimane koolinädal seljatatud. Kolmapäeval toimus  väike koosviibimine koos klassiga, kust ma veidi varem lahkusin, et minna õe ja isaga Vanemuisses "Thriller"-it vaatama. Väga meeldis ning ka esinejad olid igati tasemel. Ja ma ei väsi mitte kunagi imestamast, kui andekas ja super inimene on Tanja Mihhailova. Lihtsalt perfektne!

Neljapäeva hommikul sõitsin ühe väiksema seltskonnaga Narva poole. Tegemist oli Avatud Vabariigi korraldatud noorteüritusega. Esimese poole veetsime Narva lähikonna ekskursioonil, millest enamus oli mul juba kevadel nähtud. Lõunastasime Narva Kolledžis ning kella kahest hakkas seminar. Seminar iseenesest oli huvitav, aga olin sellele veidi teistsugused ootused seadnud. Egas midagi, natuke uut infot ikka. 

Alates reedest olen aga Oigis laagris ning homme ootab mind ees viimane kontrollvõistlus enne kui päris hooajale vastu läheme. 

Olge ikka tublid ja paid!

Kats.

Kodune.

Heipa!

Siinkohal on paslik tunnistada teine periood lõppenuks. Reedel tegin enda viimase arvestuse ning nüüd vaja ainult tulemusi oodata. Kui ma olen varem öelnud, et mõni arvestuste nädal on raske olnud, siis heh, seekord sai sõna "raske" täiesti uuele tasemele viidud.

Hetkel mul on väike mini-vaheaeg ehk olen reede õhtust saadik Otepääl korralikult trenni teinud ning ka homme ei pea veel samme koolipoole seadma. Täitsa meeldiv on.

Aga olge teie ikka tublid ja paid!

Kats.

Jõulud 2012

Soovides maailmale head.

Kui mul oleks üks soov, siis ma teaks täpselt, mida sellega teha. Ma sooviks, et kõigil maailma inimestel oleks võimalus soovida see üks soov. 

Ja siis ma loodaks, et see üks soov tegi nende elu ilusamaks. Et neil oleks tänu sellele kergem ja nad leiaksid enda tee. 

Et nad ei peaks ennast iial üksi tundma. 

Mitte kunagi.

Sest kui ma täna koolist koju kõndisin, jooksis üks pisike tüdruk kilgates Raekoja platsil kuuse alt läbi ning ühe käega mütsi kinni hoides jooksis ta isa talle järgi. Ta naeratas. Ning see hetk tundus nii lõputult ilus. Sest see oli just nii siiras ja tõeline. 

Ja siis ma soovisingi, et kõigil oleks enda soov. Olgu see siis väike või suur. Aga nad kõik on seda väärt. 

Sest ma nii väga tahan uskuda, et inimesed ongi ilusad ja head. 

Ajamasinaga Inglismaale.

Heipa!

Eile õhtul toimus Vanemuises see kauaoodatud ja palju ärevust ja saginaid tekitanud Treffneri gümnaasiumi 130. aastapäeva juubeliball. Kas see tuleb suurejooneline? Kelle on milline kleit? Kes on lubatud üllatusesinejad? Ja muidugi kõige tähtsam: kes kellega tuleb? Sel aastal käisin taaskord ühe vahvast semust suusatajaga ja oli tore. Vahelduseks põhjust endafa veudu rohkem vaeva näha ning kanda muud kui dresse või teksasid. Praegu siin diivanil teki sees istudes ja sooja kakaod juues tuletavad eilset õhtut meelde mu jalakesed, mis kingadest hirmsasti valutama hakkasid. Isegi kui oleks väga tahtnud selles ilusas fotonurgas pilti teha, siis see järjekorras seismine ei olnud seda kohe üldse mitte väärt ning seega lahendasid selle probleemi nutifonid.

Kallid-paid,

Teie Kats. 

Mul on raske näha, sest hämardub. Piirjooned aina hägustuvad ning inimesed hakkavad eemale ujuma. Nad lihtsalt ujuvad udusse. Õigemini, see nagu tõmbaks neid endasse.  Ma kissitan kogu jõudu kokku võttes silmi..kas see oli midagi?

Ma ei näe enam, sest on juba pime. Piirjooni enam polegi ja must loor on saavutanud enda kõiksuse. 

Armas soe küünlavalgus.

Tere armsad!

Olen täna terve päeva õppimisele pühendanud ning peale lõunat tuli mulle appi Kristel, tänu kellele on homme vähemalt natukenegi parem tunne kooli minna. Kuigi jah, natsa mures olen ikka, aga ega mul ei jää üle muud, kui endast lihtsalt parim anda. Või vähemalt üritada. Tahaks ikka mõelda, et optimism on kõige alus.

Halb on see, et sain bussis magades kuidagi külma ning ei jaksa kuidagi ära nuusata ja kehasoojus hakkab ka juba normaalsest suuremaks minema. Niimoodi ma endale meeletutes kogustes teed sisse kallan ja loodan, et suudan selle asja kiiresti eemale hirmutada. Vähemalt oli täna kodus armas esimene advent koos päkapiku üllatusega ning mina ei kasva kunagi advendikalendri jaoks liiga suureks. Avasin oma Autodega kalendrist rõõmsalt esimese akna ja ei saanud enam eluga rahul olla. Lisan siia ka mõned enda hetke lemmiklaulud!

Olge armsad ja paid!

Kallid Katsilt!