Siin ma nüüd olen, veedan enda
viimast nädalat Itaalias. Üritan veel sõpradega aega veeta ja lihtsalt seda
aega nautida. Kokkuvõtvat postitust ma siiski veel tegema ei hakkaks vaid
räägiks natuke sellest, kuidas ma novembri alguses Roomas käisin (häbi-häbi
Katrina, juba uus aasta käes).
Kuna organistatsiooni reis,
millele algselt registreeritud olime jäeti ära (mingi probleem hotellis seoses
maavärinatega) otsustasime pisema pundiga ise planeerimise ette võtta. Hulk
internetis ringi kolamist ning siis 9 tundi enne väljasõitu said bussipiletid
ostetud ja kohad võimalikult odavas noortehostelis broneeritud.
Ehk siis, ilma liiga pika
loeteluta said külastatud kõik kõige tähtsamad turismimagnetid ning käidud ära
ka Vatikanis. Vatikanis endas kahjuks väga palju ringi vaadata ei õnnestunud, sest
jõudsime sinna hetkel, mil kõik muuseumid hakkasid juba sulgema. Sellegipoolest
oli üks reisi paremaid hetki olla Vatikani kiriku kupli ääre peal kui linn
hakkas juba hämarduma ning vaade oli tõesti imekaunis.
PS1! Colosseumi minekuks ostke eelmisel õhtul netis pilet ära ja saate peaaegu ilma järjekoras ootamata sisse, muidu läheb seal seismiseks pool päeva.
PS2! Rooma on spaghetti alla carbonara kodulinn, seega tasub ära proovida! Oli
tõesti väga hea.
PS3! Reisisime viiekesi- tüdrukud
Eestist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt ning poisid Hispaaniast ja Slovakkiast.
Hostelisse jõudes administraator naeris meie juba niigi kirju seltskonna üle
ning lisas, et meil vaid keegi Lõuna-Ameerikast puudu. Noh, kuues inimene
meiega toas oli noormees Mehhikost.
Kuigi tahaks emotsioone ja ilusaid vaatamisväärsusi kuidagi sõnadesse maalida, siis ega lugedes reisida ei saa ja Rooma on küll linn, kus peaks vähemalt korra elus ära käima.
Järgmise postituseni!
Ikka Teie Katrina
