Tsauki-tsauki,
Nagu olen juba maininud, siis viibin igaastases lausa
traditsiooniks kujunenud Jôulumäe laagris. Laagrirütm trenn-söök-uni-trenn jne
on ikka sama nagu alati. No teate ju küll juba, kuidas need asjad käivad :)
Esmaspäeval oli hommikuseks trenniks uisurull and you know
what? Ma sain autokummiga sôita. Ootasin seda juba esimesest trenniminutist
saadik ning lausa ärevus oli sees. Tegelt see oli ikka päris korralikult raske,
aga emotsionaalses môttes igati awesome. Ôhtuses trennis juhtus aga nii, et
poole pealt läks süda ikka jumala pahaks ja sees hakkas korralikult keerama.
Ega mul siis muud üle ei jäänudki kui trenn pooleli jätta. Peale õhtusööki läks tunne paremaks õnneks.
Siin on samal ajal ka organistatsioon Eesti 4H laager ja
koguaeg toimuvad neil mingid üritused ja asjad. Halb on see, et neil on õhtuti
pikad diskod ja need segavad ka meie uneaega. Peaks ju nagu olema spordikeskus,
aga ei ole vist päris õige, kui sportlased enam puhata ei saa korralikult? Ega
midagi.
Teisipäeva õhtul tegime CFC omadega segavõistkonnad ja
toimus võrgu turniir. No ikka väga vinge. Nagu päris mäng juba :D Tavaliselt
kulgeb mäng rütmis serv-punkt-serv-punkt, seekord oli näha, et kõik pingutasid
ja tahtsid mängida. Lõpuks jäimegi oma pundiga esimese koha mängus vaid ühe
punktiga alla.
Täna oli meil hommikul rullivõistlus 2x3,5km uisustiilis.
Sõita oli iseenesest hea ja üritasin ka tehnilise poolega ilusti hakkama saada
ning mitte ära laguneda. Ehk õnnestus. Kaotus Anettele on ehk suurem kui ma
tahaksin, aga jään siiski jõu poolega kõvasti alla. Ei hullu, vähemalt on
arenemisruumi ja tahtmist.
Mina olen küll päris väss nüüd ja tõmban oma tavalisse
lõunauinakusse. Rütm ikka väga kindlalt juba sisse jäänud ja ega terve suvi jätkubki nii nüüd.
Kats,
xoxo