Mina, väga väsinud, aga õnnelik.

Tšauki-tšauki

nüüd jäi see post küll tõesti pikema vahega, aga loodan, et sellest väga viga pole:) Koolis on raske ja kevadväsimus on ikka päris korralik peal. Kohe esimesel nädalal pidime ka ju kohe mitu kontrolltööd tegema ja koduste tööde hunnik on ka päris korralik, aga vinguda pole mõtet. Teisipäeval käisin taas karjäärinõustamises, mis kujunes veel huvitavamaks, kui eelmine kord, ning andis mulle kindlasti hulgaliselt mõtteainet. Aga tegelikult tahaks ma rääkida hoopis tänasest:)

Täna toimus Albus Valgehobusemäel ETV-Swedbanki noorte suusasarja viimane etapp- 3km vabatehnikat eraldistardist. Kuna Anette on meil hetkel kargutaja, siis sain startida viimaselt possalt ja kogu sõidu üle oli mul koguaeg ülevaade olemas. Kohalejõudes rajaga tutvuma minnes leidsin, et rada on väga kiire ja jäine, kuid võistluse hetkel oli enamusel rajal ühtalene u10m sopakiht peal, mis muutis ka raja veidi aeglasemaks. Hea meel on mul selle üle, et mul oli võistluse ajal hea sõita ning ei olnud seda piinavat ja rasket tunnet, mis mind osadel eelnevatel võistlustel vaevanud oli. Alustasin ehk liiga aeglaselt, kuid sain teise koha ning olen sellega küllaltki rahul. See kindlustas mulle ka teise koha sarja üldkokkuvõttes. Te ei kujuta ette kui tohutult õnnelik ma selle hooaja saavutuste üle olen. Esimese võistluse starti minnes olid ju mu ootused üsnagi madalad, aga näete, kõik on võimalik :) Hooaja võib nüüd üsnagi lõppenuks nimetada- kohe siuke hea ja kergem tunne on, kui tead, et üks asi sai selleks korraks läbi ja pealegi veel väga edukalt. Paar asja on veel tulemas, aga nendest kuulete juba üsna pea;)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Jeahx3.

Tšauki-tšauki jälle,

mõned pildikesed teile, mis õekesega väljas tegime. Ega nüüd vist jälle neid poste nii tihti ei tule, sest homsest peab ennast jälle kuidagi koolirütmi tagasi saama. No üldse ei taha ju, sest vaheaega nagu polnudki minu jaoks. Ainult võistlesin, aga samas see ongi ju see, mida ma nii väga armastan ja ilma milleta ma enam kuidagi ei saaks.

Täna hommikul tegin õele ja emmele äratuseks pannkooke, et oleks üks mõnus viimane vaheaja hommik. Siis käisin trennis kuigi no ilm oli ikka väga kohutav ja peale lõunat käisime ka väikse tiiru Tartus. Olge siis kõik tublid ja ärge laske petlikul kevadel endale haigusepoissi külge ajada;)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Empty.

Tšaukiii,

täna võin õelda, et sain enda kõige-kõige tähtsama medali üldse. Raskelt ja vaevaliselt, aga olemas ta on. Nimelt käisin võistlemas Jõulumäel Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel, kus osalesin naiste teatesõidul. Kohale jõudes sain väga positiivse üllatuse, sest rajad olid väga heas korras. Arvatavasti toimub seal ka järgmise nädala Swedbanki etapp. Sõitsime 2,5 km ringil, mida pidin läbima nö ankrumehena lausa kaks korda ja vabastiilis. Ring oli väga-väga raske. Tõusunukk teise järel ja ei mingit aega puhkuseks- puhas töörada ühesõnaga. Kui kuulsin, et saan teate kätte esimesena siis noh, pingemõõdik lendas küll paari sekundiga lakke. Üks küsimus: appi, mis ma nüüd teen? Umbes kümme sekundit minu järel tuli Sparta klubi, kes oli vaieldamatult tugevaim tiim tänasel võistlusel. Suht kiiresti püüti mind kinni ning minu ainsaks ülesandeks jäi hoida pooleteise minutilist vahet, mis mul oli Eveli Saue ehk Nõmme meeskonna ees. Esimene ring oli hea tunne ja sõitsin teistega võrdselt. Teine ring oli aga kõike muud kui hea. Tekkis ülekuumenemine, tunne läks raskeks, keha hakkas kangestuma ning iga meetriga tuli Eveli mulle järjest lähemale. Mõtlesin, et "dvi Kats, võta end kokku ja kannata ära, ainult üks võimalus nüüd sõitu anda. " 1,5 km enne lõppu ja alles oli jäänud vaid 25 sekundit?! Valus oli, igalt poolt oli nii valus, aga sõitsin. Viimane tõus, jõudsin tippu ja vaatasin korra silmanurgast taha poole, juba oli Eveli tõusu all. Väike laskumine, kurv ja ootas ees finišisirge. Kuulsin kommentaatori käest, et Eveli pidi minust ainult paar meetrit maas olema. Ma ei julgenud enam vaadata kah, raiusin meelehetlikult lund ja soovisin, et vaid päästev joon juba tuleks. Ja lõpuks ometi- KÄES! Hõbemedal naiste teatesõidus. Ulme ikka!

Niimoodi vaadates polekski nagu millegi kallal nuriseda, aga tegelikult on asjalood selle ilusa katte all veidi teistmoodi. Esimese ringi sõitsin ilusti, aga teise ringi aegu on lihtsalt häbi teistega võrrelda. Lihtsalt viis astet allpool teistest. Minu jõud ja jaks on viimasel piiril. Haiguse tõttu lühikeseks jäänud treeningperiood sügisel annab juba väga valusasti tunda, aga mul on veel nädal aega, et natuke taastuda ja koguda.

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Amazing.

Tšauki-tšauki,

tervitused kõigile kevadest- juba sopasest ja porisest, aga kevad on sellegipoolest vaikselt tulemas. Isegi see kevadetunne poeb juba vaikselt südamesse. Mulle küll vähemalt;) Peaksin praegu Jõulumäel olema ja oma starti ootama, aga no seekord siis nii. Õnneks olen ma alles noor ja mul on neid võimalusi veel küll ja küll. Hetkel teile üks ilmõnus lauluke, mida eile raadiost kuulsin ja pike guugeldamise peale ikka üles leidsin:)

PS! Üle pika aja tuli ka minu poolt üks postitus käsitööblogisse, et kes tahab võib ju üle tšekkida;)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Danny Saucedo-Amazing

Päevad pole vennad.

Tšaukiii,

ohjummel, ma nii väsinud ja ei kujutaks ettegi mõtet, et peaksin hakkama veel homme mingit jubedat mäkketõusu ronima minema. Vähemalt see on marulohutav ja hea mõte:)

Eile toimus Tartus Tähtveres suusatuuri esimene võistlus. Kavas oli uisusprint 700m. Sooja teha oli jube raske ikka- igal pool ainult porimülkad ja veelombid ja rada andis ka ikka päris tugevalt soovida. Kuid võistlema peab ka kõige kehvemates tingimustes.Eelsõidus sain teise aja kuid finaalis no kohe üldse ei olnud seda minekut ja pidin leppima vaid neljanda kohaga. Jamh, ega alati ei lähegi hästi või no kuidas kellelegi.

Täna oli siis Haanjas suusatuuri teine ja minu jaoks ka viimane võistlus. Sõitsime ühisstardist 3km uisku. Teada-tuntud ring mida juba miljoneid kordi sõidetud:) Juba soojenduse ajal läksid jalad maru täis ja krampi ja no mis seal siis enam võistluse kohta õelda. Valu läbi ja kangi, aga finisisse ma jõudsin ja isegi, et kolmandana. Lausa kaks medalit sain selle võistluse eest täna- üks Suure Munamäe Mängude eest ja teine Suusatuurilt. Ei kurdaks:)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Tähtvere sprint-19.märts.2012

Haanja ühisstardist sõit- 20.märts.2012

Jälle üks samm lähemale kõrgeimale astmele.

Tšauka,

eile toimus siis Tallinna Lauluväljakul ETv-Swedbanki suusasarja 3.etapp, millena oli kavas klassiktehnika sprint. Ausaltõeldes, meenutas küll rohkem suusakrossi kui midagi muud :) Olin raja kaarti varem näinud ja ootasin suht kerget võistlust, aga kohalejõudes pidin küll ikka väga rängalt üllatuma. Rada meenutas tõsist suusakrossi: hüpped, kurvid, laskumised. Läksin siis rada läbi sõitma ja avasin ilusti selle päeva kukkujate arve. Väga tagasi ma ei hoidnud ennast ja arvestasin kurvi veits valesti ja olingi järmisel hetkel mitme kukerpalli järel kuskil kraavi. Mis seal ikka, püsti ja järgmise ulmelise laskumise juurde. Seekord jäin püsti ja võin etteruttavalt õelda, et minu kukkumiste nimekiri piirduski täna vaid selle ühega. Ma polegi vist kunagi ühte ringi nii palju läbi sõitnud, aga tahtsin mõlemat kurvi enne võistlust täiesti selgeks saada.

10:36 sain lõpuks stardi oma eelsõidule, kus sõitsin välja teise aja ja tagasin sellega endale kindla koha A-finaalis. Peaagu neli tundi ootamist ja siis kell 14:25 anti start meie finaalile. Start läks mul suht kehvasti, aga sain esimeseks tõusuks kohe heale positsioonile ja suutsin seda kuni finiši jooneni edukalt hoida. Kindlasti oli mul paar head võimalust, mis oleks võinud lõpptulemust muuta. Aga see on sport. Sa saad teha oma sõidu ainult üks kord ja tagantjärele seda enam muuta ei saa. Olen oma tulemusega siiski väga rahul, kuna see on siiski siiani parim koht selles suusasarjas ning lisaks sellele Karupesa Teamile kaksikvõit. :)

Õhtul käisime veel Krissul külas ja ka Helina oli seal. Ka igati mõnus õhtu:)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

õed Ojaveed VS. õed Pullesed.

oma kõige kallima issiga:)

ja siiani üks kirkamaid medaleid minu auhinnariiulil:)

New day, new change.

Tšaukii,

hetkel viibin juba taas ühes oma lemmikpaikadest-imelise vaatega Tallinna korteris. Räägiksin teile siinkohal kokkuvõtvalt siis oma sellest nädalast.

Kolmapäeval käisin taas võistlemas Tartu suusatalvel, kus saavutasin esikoha ning kindlustasin endale sellega ka tuuri üldvõidu. Olen rahul küll, sest neid võistlused on ka mind omaette arendanud. Nimelt, ei ole ma läinud neid maximaalse pingutuse peale sõitma, vaid olen püüdnud sõita varuga, mis on ka asi, mida tuleb harjutada.

Neljapäev ehk eile oli üks paremaid koolipäevi sellel aastal. Kui meil olekski niii väike ja mõnus klass, siis mul isegi ei tekiks mõtet, et ma tahaks siit kunagi lahkuda.

Muud olulist ma nagu väga välja tuua ei oskagi, selline küllaltki rutiinne koolinädal nagu ikka. Erilisemaks teeb ta võib olla see, et see oli kolmanda veerandi viimane ning taas samm lähemale eksamite ja kooli lõpetamise suunas. Olen enda hinnetega taas küllaltki rahul. Vaid üks geograafia neli lipsas sisse, aga seekord siis nii.

Põhjus, miks ma olen Tallinnas, on see, et homme toimub siin Lauluväljakul ETV-Swedbanki sprindivõistlus Jamh, küllaltki imelik asukoht, aga loodan, et tuleb huvitav võistlus.

Lisan ka veel mõned pildid pühapäevasest võistlusest.

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Italy.

Tšauka,

keda huvitvab, siis lisan siia ka Itaalias toimunud võistluste lingid.

Esimese päeva proloog:

http://www.gressoney2012.org/images/stories/classifiche/classifica.pdf

Teise päeva jälitussõit:

http://www.gressoney2012.org/images/stories/classifiche/7marzo/classifica%20parzialec2.pdf

Teade:

http://www.gressoney2012.org/images/stories/classifiche/9%20marzo/Classifica%20ufficialeC2FSTAF.pdf

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Kahju, aga sellegipoolest hea võistlus.

Täna ootas mind ees ETV-Swedbanki külma tõttu ärajäänud etapp Haanjas. 2x5km ehk 10km vaba ühisstart. Nagu arvatagi, siis sõit oli raske. Esimese ringi ja ka pool teisest võtsin üsnagi rahulikult tiksudes vaikselt 3-6 positsiooni peal. Kui oli jäänud umbes 3km lõpuni otsustasin, et nüüd oleks õige hetk ettepoole tõusta ning murdis ennast ette poole. Toimus väike rüselus, aga midagi karta ma küll sealt ei osanud. Järgmisel tõusul läksin liidriks ning ainus, kes minu väikse kiirendusega kaasa tuli oli Anette. Saime natukene kahekesi eest ära, kuid siis hakkasin tundma, et üks kepp vajub juba liigagi tihti lume sisse. Sain siis aru, et olin kaotanud ühe kulbi. Jamh, pidin siis ühe kepiga peaaegu kolm kilomeetrit kuni finisini sõitma ning sain terve kepi alles veidi enne lõppu, kuid siis polnud enam midagi teha. Minu esikolmiku võimalused olid kadunud ning pidin leppima neljanda kohaga. Tänase sõidu iseloomustuseks saabki öelda nii, et alati ei võida see, kes on kõige tugevam, vaid see, kellel on rohkem õnne. Taaskord uus kogemus, mitte just kõige positiivsem, aga õpetab ikkagi. Saan siiski oma sõidu üle uhke olla, sest suutsin sõita pea 3km teistega võrdselt, kuigi minul oli vaid üks kepp. Nüüd olen kodus ja väsinud ning tegin ära ka osad kooliasjad.

Mul oli igati hea nädal ning nüüd ongi vaid üks koolinädal, kui tuleb taas vaheaeg. Seekord lausa kaks vaheaega ühe veerandi jooksul;)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Last two days in Italy.

Day 4/ 9.märts.2012- Relay and good finish to our amazing trip!

Hommikul pidime ärkama juba enne seitset, et minna 7.10 bussiga staadionile suuski määrima. Paras möllamine oli sellega, aga suusad saime tehtud ja üldse mitte väga halvasti. Meie starti lükati ka mitmetel põhjustel tükk aega edasi ning lõpuks sain stardi alles veidi peale ühteteist. Kavas oli teatesõit 4x 2+2km klassikatehnikas. Enne võistlust pidime suusad loomulikult ise määrima ning nägime Anettega tohutult vaeva, et leida see parim ja õige variant, millega oleks kõigil hea sõita. Viimased testimised tegin veel 15min enne starti, kuna ilm muutus tohutu kiirusega. Rada põhimõtteliselt sama, mis jälitussõidus, ainult üks väike kaar jäeti välja. Sõitsin esimest vahetust. Esimene selline kogemus siis mulle. Esimese ringi võtsin üsagi rahulikult olles koguaeg 3-5 positsioonil, kuid esimese ringi viimasel tõusul kiirendasin ning sain kolmandale positsioonile. Suutsin seda hoida ning saime esi nelikuga ka veidi vahet ülejäänud võistlejatega sisse. Lõputõusust sain üles väga hästi ning staadioni laskumisse läksin teisega pisikese edumaaga kolmanda meeskonna ees. Sirgega vahetusalasse kangestusin täielikult, aga kannatasin läbi valu lõpuni ning andsin vahetuse üle koos 3-4 kohaga. Ka liidriga oli sees minimaalne vahe. Kokku jäime kuuendateks. Tegime kohapeal veel suusad lennureisiks valmis ning suundusime peagi oma hotelli tagasi. Ja taas-taas pean kiitma sööki- seekord LASANJE! No ikka nii-nii hea oli ja lisaks veel sokolaadi kook. Puhkasime veidi ning õhtul ootas meid veel ees autasustamis- ning lõputseremoonia ja peale seda väike disko. Nautisime õhtut igati ning on kindlasti kahju, et sõpru, keda me siit leidsime me arvatavasti enam kunagi ei näe. Pean ära mainima ka selle, et harjutades on meist Sannuga saanud väga head lauajalgpalli mängijad;)

Day 5/ 10.märts.2012- Don’t wanna go home yet.

Juba kell 5 tirisenud äratuskell muutis ka selle öö meie jaoks väga lühikeseks. Juba 9.30 hakkas boarding meie esimesele lennule Torinost Frankfurti. Me lihtsalt ei suutnud ära kurvastada, sest nii kahju oli vaadata neid mägesid meist eraldumas. Ausalt, oleks tõesti vaja olnud veidi kauemat aega seal olemiseks. Sellegipoolest olid need Itaalias veedetud neli päeva igati meeldejäävad ja olulised nii emotsionaalses mõttes kui andes ka uue ja suurepärase võistluskogemuse. Neid ei ole küll mitte kunagi liiga palju. Mul on kindel soov siia kunagi tagasi tulla, ning avastada seda imelist maad põhjalikumalt.

Muš-muš,

Kats,

xoxo