
Tšaukiii,
jejee, taas üks laager seljataga ja kohe-kohe uus ootamas. Ja selleni on jäänud.............täpselt nädal! Uskumatu! :) Igatahes, laager oli päris vinge ning naerda sai korralikult. Minu super toanaabriteks seekord H ja A ning toaks uue maja kolmene 39. Like! Mis tegi selle laagri minu jaoks väga eriliseks on see, et kui ma tõesti midagi väga tahan, siis ma suudan seda. Kaks nädalat kepikõnni peal ei arenda just eriti hästi kuskile suunda, aga suutsin ennast kokku võtta ning täna premeeriti mind selle eest sprindis teise kohaga. Olen väga-väga rahul, ausõna. Laagris sain taaskord korralikult trenni teha ning ka enesetunne oli väga super. Kui kurk natuke valusaks kippus jääma siis sõin hommikul tuimalt küüslauku (no päris tuim see nüüd kaa polnud, kõrvalt vaadata kindlasti koomiline;) ning tervis tuli. Lõunapausidel sai tehtud ka kooliasju, et Levile minnes ja tagasi tulles koolis vastamistega kergem oleks. Lõpuks võingi õelda vaid seda, et kõik on ainult tahtmises ja viitsimises kinni. nautige mõnda väiksest fotoseeriat ning see ongi minu poolt kõik.
Kui ei suudeta, mida tahetakse, tuleb tahta, mida suudetakse.
Muš-muš,
Kats,
xoxo

























