Juba on kätte jõudnud nädala keskpaik ning siit edasi veel alla poole jäänud. Kuidagi raskelt läheb. Tunda, et vaheaeg oma tavainimeste mõttes jäi vahele. Kuid ma olen väga-väga rahul, et sain hoopis treenida ja teha seda, mida ma tõeliselt armastan. Tuleb kuidagi neid kompromisse leida ja üritada oma aega võimalikult targalt jagada. Vahel pean tunnistama, et see on üks paras katsumus. Eile lõppes ka minu kooselu kipsiga ja eks siis nüüd vaatab, kuidas taga treenima saab hakatud. Kõik, mida hetkel vaja, on ainult aeg paranemiseks ja taastumiseks. Sain ka oma mõnusad soojad villasokid ka valma :)
Kats,
xoxo





















