Another day.

Tšauki-tšauki,

ega ma just pika jutu vend ei ole, aga täna käisin Tõrvas Valgamaa karikavõistlustel murdmasuusas. Jagangi siis teiega väikest fotoseeriat sealt;)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

On, mille üle uhkust tunda.

Tšauka,

siit tuleb siis see piltide rohke postitus, aga ma loodan, et meeldib sellegi poolest. Selleks korraks on siis minu koondise debüüt läbi. Ma tõepoolest nautisin iga hetke nendest päevadest: valupisaraid, närvilist stardiootust, ränkraskeid radasid ja loomulikult võimalust tõestada ennast rahvusvahelise suusaparemiku seas. Tegin ühe megasõbraliku rootsi treeneriga mütsivahetust ka täna. Nii hea meel ikka! Sain siit kogemusi, mida meenutada ja uhkust tunda kogu elu.

Loodan, et ka kõik teie väiksemad ja suuremad unistused leiavad oma tee täitumisteni.

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Esimene võistluspäev- vabatehnika sprindid/ 24.veebruar.2012

Teine võistluspäev-eraldistardist klassika 5km/ 25.veebruar.2012

Kolmas ja viimane võistluspäev-teatesõidud/ 26.veebruar.2012

Never give up on something you can't be away even for a day.

Tšaukiii,

mul nüüd nii palju juttu rääkida taas siin enda võistlustest. Kahjuks pilte mul veel jagada pole, aga neid on kodus suurel hulgal ootamas, nii et kui ma ükskord koju jõuan ootab teid ees üks suur piltide rohke postitus.

Igatahes, peale viimast postitust läksin siis õhtusesse trenni, kus sõitsin veidi uisku ja tegin ka mõne üksiku kiiremi liigutuse ning läksin ja sörkisin ka peale veidi. Õhtu läks üsnagi kiirelt ja järgmine hommik tuli kiirelt.

Hommikul hakkas rajamasin juba pool kuus akna taga lärmama, aga suutsime ikka poole üheksani enamvähem magada. Käisime söömas ning enne lõunat käisin ka Kaspariga väiksel jooksuringil. Peale lõunasööki pikutasin veits ja juba varsti oligi aeg minna õhtuse vabatehnikasprindi jaoks sooja tegema. Stardinumbriks oli siis 16 ja ma eelsõiduga jäin väga rahule. Olin siis kokku 23 ja selle tulemusega ka teine eestlane. Alguses ei olnud ma ju lootnud isegi seda, et mul oleks võimalus pääseda finaalidesse, aga kahe tunni pärast olin viienda veerandfinaali stardis koos endast pool meetrit pikemate rootsi, norra, soome ja USA paremikuga. Oleksin võinud teha head sõitu, aga noh, kogenematus ja alles noor vanus andisd tunda. Tegin taktikaliselt võib õelda, et isegi väga kehva sõitu. Kogemus sellegipoolest ja väga-väga hea võistluskogemus. Kokku siis sellelt võistluselt 27 koht.

Tänane öö jäi minujaoks üsnagi lühikeseks. Põhjustena siis nii võistlusnärv kui ka mõni muu segav faktor. 11.11.45 sain 23 stardinumbri alt. Enne võistlust oli suur probleem suusavalikuga kuna ilmastik oli päris jube. Loodan, et tegin enda jaoks parima võimaliku valiku. Peaaegu poolel ringil püüdis mind kinni tagant starinud soomlane, kellele ma ka ilusti sappa võtsin ja lõpuni välja pingutasin. Jube raske küll oli, aga asi oli seda väärt. Jõudsin siis finisisse neljandanaja, aga tagant oli veel hulga-hulga inimesi tulemas. Saavutasin siis neljanda eestlasena kokkuvõttes 22 koha, millega ma olen tõesti rahul. Lõunasöök ka veel ja õhtupoole käisime ka Anettega jooksmas. Nüüd ootame õhtusööki ja homset viimast võistluspäeva.

Sellega ma siis täna taas lõpetan:)

Muš-muš,

Kats,

xoxo

First time I feel I'm really SOMEONE.

Tšaukii,

seekordset postitust kirjutan siis Mammastest. Tulin täna natuke enne lõunat siia, testisime veidi suuski käisin pesus ja säin kätte ka oma ülimini toakese. Ühes toas olen koos Regina ja Anettega, kuigi Anette hetkel siia ei jäänud. Saime kätte ka kombed ja dressi ja kõik muud asjad ja vähe ei olnud õnnelik. No ikka nii-nii rahul annab olla. Kohe parem tunne võistelda siin. Lõunasöök oli kaa väga hea ja üldiselt nagu millegi üle kurta ei olegi. Õige vartsti lähen ka õhtusesse trenni ja siis ei jäägi enam muud üle kui oodata homset starti. Selleni on hetkel aega siis veidi üle 24tunni ja julgen õelda, et kerge esimene ärevus on mul sees küll juba:) Vaatan siin aknast kuidas USA ja Soome koondis kiirendusi teevad ja noh, ise küll nii kõva vend ei ole. Aga ma ju annan enda parima sellegipoolest. Võistlen ju siiski ka endast 2 aastat vanematega ja siin on kohal vaid iga riigi parimad. Ausaltõeldes kui ma siia juba sain, ega see siis ei tähenda, et siin olek mulle sellevõrra kergemaks tehakse. Aga olge siis tublid, sest mulle on see esmakordne suurvõistluse kogemus ja ma ootan seda juba väga-väga.

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Alone is better sometimes.

Tšaukii,

kui oleks võimalik, tahaksin ma teiega jagada emotsiooni, tunnet või hoopistükis tõdemust? Kui ma vähegi oskaks, siis ma kirjeldaks seda, aga eih, ma siiski vist ei oska. Igatahes, käisin täna Tartus, täitsa üksi ja nautisin seda täielikult. Algselt oli mõni teine plaan, aga kui ei saa kõike, siis tuleb ka sellega leppida. Klapid kõrvas jalutasin mööda linna, käisib Abakhanis, Kuukivi helmepoes ja ideaalse lõpetusena istusin Kaubamaja katusekohvikus nautisin tassitäit kuuma kakaod ja sõin alles soojad kohupiima pallikesi tuhksuhkruga. Pildi jäädvustasin endast selleks, et te kõik näeksite ka minu teist poolt, seda mis käib ka vahel mantli ja kingadega. Kahjuks näeb seda harva, nii et siit siis ka ka üks pildike.

Teisipäev, mida nautida või mis?

Muš-muš,

Kats,

xoxo

Beyonce- I Care

Hope, no hope?

Tšauki,

Laupäeval, 18.veebruaril käisime perega Iisakus võistlustel. Rada oli oma olemuselt küllalatki huvitav. Esimene pool keskendus puhtalt paaristööle ning lõpus ootas ees kolm suurt tõusu. Viimasel tuli pingutada ka käärijooksu, aga no see on tõesti asi, mida ma absoluutselt ei oska. Halenaljakas vaadata sellist asja lihtsalt. See on võistlus, millega ma ise kohe üldse rahul ei ole. Esimese raja poole võtsin liiga rahulikult ja võistluse tunne tekkis alles viimasel tõusul kui sain mingitest kuttidest mööda. Finisisse jõudes oli ka selline tühi tunne, et kas ma siis võistlesin ka üldse praegu või mitte?

Pühapäeval läksime juba hommiku õe ja isaga Mammaste suusaradadega tutvuma. Esimsel korral tekitas sealne 5km ringi tahtmise nutma hakata, aga teisel korral tundus asi juba natuke mõistlikum. Rada on huvitav, aga raske, väga raske. Tõepoolest, seal jäävadki ainult tugevad ellu. Mul jääb loota ainult, et kõik minu pingutused ja ohverdused, mis ma siiamaani teinud olen ka vilja kannavad. Harjutasime ka veidi minu käärijooksu tehnikat ja kui veel ja veel vaeva näha siis ehk isegi saab asja kunagi.

Täna, oh täna ma ei teagi. Olin päev otsa kuidagi uimane ja ei tajunud ümbritsevat ära eriti. Kuuendast tunnist käisime ühte väga mõnusat klaverikontserdit kuulamas. Hakkas kripeldama küll, et mul endal klaverimänguks nii vähe aega jääb. Aga mul on hetkel teised asjad, milles ma üritan anda enda parima. Teine asi, mis veel tänase kohta õelda on see, et üle kõige hindan ma ausust ja julgust õelda, kui on mida õelda.

Sellega täna lõpetan siitpoolt, lisan veel pilte võistlusest ning ka pildi enda maailma kõige vingemast voodipesust!

Muš-muš,

Kats,

xoxo

NII-NII ÕNNELIK!

Tšaukii,

kuna ma eelmine kord ühtegi pilti teiega ei jaganud, siis selles postis mul juttu polegi, ainult pilte jagan teiega ja ühte väga-väga head uudist. Nimelt olen osa Eesti koondisest, kes osaleb Põhjamaade Noorte Meistrivõistlustel! See on ikka hoopis teine, kui olla lihtsalt stardis. Jamh, nüüd tuleb seal vaid veel head sõitu ka anda;)

Muš-muš,

Kats,

xoxo